Kas olete ka vahel väsinud sellest, kuidas sotsiaalmeedias jagatakse vaid elu kauneimat ja säravaimat poolt? Mind aeg ajalt võtab see täitsa jõuetuks. Siis tuletan endale meelde, et minu kehal on oma lugu, oma rada, mida olen kõndinud. Mõtlen vahel, kui vanad on need naised, kes mulle silma jäävad. Kui nad ongi minust kümme aastat nooremad, siis on ka nende kehaline teekond hoopis erinev. Kas neil on lapsi? Kui vanad nende lapsed on? Kui kaua nad on saanud taastuda unetutest öödest, millised on olnud nende sünnitused? Jne jne jne
Ja siis meenuvad mulle sõnad, mida peaksime endale tihemini kordama: pole vaja end kellegagi võrrelda. Meist igaühel on oma unikaalne teekond. Imetlen naisi, kes oskavad enda eest hoolt kanda, kuid ei karda näidata ka oma loomulikku ilu. Isegi siis, kui see ei vasta ajakirja kaanepildi standarditele.
Postitasin hiljuti pildi, kus mu kõht meenutas kuuendat raseduskuud. Lisasin juurde, et see oli nali... kuigi tegelikult polnudki see nii naljakas. Ühtäkki hakkasid erinevad meediaväljaanded ühendust võtma — imestati ja imetleti, et julgesin sellist viga tunnistada ja avalikult jagada. Kuidas küll teed pilti endast suure punuga ja teatad, et olengi aegajalt nagu rase taas …
Kuigi treenin regulaarselt ja toitumine on tervislik, ilmub mu kõhule aeg-ajalt see armas pehme kumerus. Olen oma kehale ääretult tänulik, sest ta on kandnud ja sünnitanud kolm last. Suhtun sellesse austusega. Kuid vahel, kui keegi õnnitleb mind justkui beebiootuse puhul, siis tabab mind kerge kurbus. Justkui poleks näha seda vaeva, mida olen oma naiseliku energia taasleidmiseks teinud — kaunis kleit, hoolitsetud soeng, treenitud keha, ehted... Ja siis need ootamatud õnnitlused.
Hakkan mõtlema: kas see punu jääbki minuga kogu eluks? Vaatan teiste naiste taljesid uue pilguga, imetlen peenikesi, trimmis kehasid. Ja samas meenub mulle üks teatrietendus, kus naisnäitleja kehastas meest. Esimene kehaosa, mis naiselikkust reetis, oli väike pehme punu puusal. Tabasin end mõtteis, et see on väga naiselik vorm.
Peale seda, kui jagasin oma kogemust, sain jälgijatelt rohkelt imeilusaid ja südamlikke sõnumeid. Paljud naised palusid mul jagada, mida ma oma keha heaks teinud olen. Nii otsustasingi kirjutada siia väikese kokkuvõtte.
Mõni aeg tagasi külastasin Kõhukliiniku spetsialisti (mäletate, lubasin aasta alguses erinevaid arste külastada, et aastale hea algus anda?). Selgus, et mu alakõhulihased on justkui "uinunud". Veelgi üllatavam oli teada saada, et mida rohkem treenisin, seda tugevamaks muutusid mu ülemised kõhulihased ja see hoopis surus kõike allapoole. Tulemus? Kõht paisus veelgi rohkem ette. Kujutage ette õhupalli, mida surutakse ülevalt — õhk vajub alla. Just nii juhtuski minuga.
Sain harjutused, mis aitavad lõdvestada ja seejärel taas aktiveerida alakõhulihaseid. Olen neid nüüd teadlikult teinud ja rõõm on näha, et keha suudab ärgata. Hakkasin märkama, kuidas saan alakõhulihaseid teadlikumalt oma igapäevastes tegevustes kasutada.
Ma ei jaga siin konkreetseid harjutusi – ma ei ole spetsialist. Iga naine võiks uurida, mis tema kehale sobib. Tegelikult on ka internetis palju head ja usaldusväärset materjali.
Lõpetuseks tahan jagada mõningaid armsaid kommentaare, mis mind puudutasid. Need andsid tunde, et me, naised, olemegi loodud natuke pehmeteks. Ja kui keha pole pehme, siis ma väga loodan, et teie meel on pehme ja õrn.
Aitäh kõigile, kes jagasid oma mõtteid. Koos on palju kergem ja toetavam seda naiseks olemist nautida.
Mari Ojasaar-Parve
Teie kommentaarid:
Lihtsalt kaasamõtleja lugu — 4-aastane laps ütles koos duši all olles, et tahab samamoodi suuuuuuri rindu, noh põlvedeni 
***
Mari, sa oleksid siis nagu koguaeg nii vilja kandev...!Mida Sa absoluutselt oledki.️
***
Ka minul on peale 2 lapse kandmist seal all pisike punu ees, kuid minu enda silmis on see isegi veidi armas. :)
***
Nii ilus et jagad ja seletad. Ja nii nagu kortsud näos on elujooned, kogemuste muster meie peal, on ka armid osa meie loost. Iga kogemus võtab ja annab. Ilus oled!
Aga mina lugesin jutu läbi ja sain kohe aru et sul distaas, selle vastu psljud naised võitlevad, tehes rõõmsalt kõhulihase harjutusi mis aga on nii vale, sest see pingutab kahjuks veel pikemaks lihase ja paun muudkui kasvab
Aga abi võid leida kõhukliinikust kes just aitavad diastaasi puhul õigete harjutustega
***
Tere Mari.
Minul lõhkes noorena pimesool ja lõigati kogu kõht lahti. Siis sain 2 last ja päris lamedat kōhtu ei saa kunagi olema, kõhulihased lõigati katki ja sinul on see olnud 3x. Elus on nii palju muud, mille üle rõõmu tunda, et see väike kõht on täiesti olematu asi. Inimesed on keskendunud liiga palju välisele, kui inimese sisemisele ilule. Kõige tähtsam siin elus minule on minu pere ja et nad terved oleks ja usun, et sama arvad ka sina.
Ilusat kevadet
***
Ohh nüüd alles lugesin kommentaarist edasi. Mul on sama asi. Peale Loonat on kòht ikka täiesti pehme ja punu ees ja vanu pükse ei saagi väga kanda. Teen trenni ka. Käisin seal naistefüsio juures Confidos ja sain sama diagnoosi alakòhu lihaste kohta. Sain ka hullult igasugu harjutusi, mida alguses hooga tegin aga siis jaks rauges. On nagu on. Hetkel on nii
***
Aitähh Sulle selle postituse eest! Mul on ka 3 keisrit seljataga ja kõht on ikka pununa ees(kõhukliinikusse on plaanis minna), olen saanud pilke-kommentaare jne. Siis vaatan oma kolme imelist last ja mõtlen, no las see kõht olla, nagu Ta on, Mul on 3 imelist last. Enotsioonid on kõikuvad, ei saa õelda, et inimeste pilgud ja kommentaarid ei häiriks.
***
Oled IMELINE Te reisi koos Jesperiga kiirgas kirest ja liblikatest!
***
Nii ilus ja julge, et jagad oma lugu arvan, et sügaval sisimas enamik emasid tunneb sarnaseid tundeid ja mòtleb sarnaseid mòtted. Ja kusjuures, laste “punu” peetakse normaalseks, sama vòiks ju mòelda sünnitanud ja elu-ime loonud naiste kòhtude kohta Soovin sulle kòike head sinu tegemistes
***
Heihopsti !
Hommikul postitust nähes arvasin kohe, et täna ei saa AK uudiseidki uskuda ja mõtlesin, et ootan mis õhtu toob, kas lisad miskit täpsustavat. Eriti kuna pilt tehtud teie Hiiumaa kodus ja Luna väiksed jalad taustal paistmas. Aga .. mees suure kõhuga, siis keegi ei ütle midagi eks . Mul ka 3 last, ja kui aus olla sooviks veel neljandat. Vanus aga juba kohe 41 ja mees 51. Mees enam ei taha, ütleb et kui laps 20, siis isa ei pruugi enam ollagi. Mingi tõetera sellel all.
Minugi käest küsitud millal järgmine tuleb, kuniks mul viskas ära ja ütlesin "ma lihtsalt paks, mis su vabandus on" . Selle peale ehmutakse ära, aga no kaua te küsite. Mul on teistsugune kõht, jalad võivad peenikesed olla, aga kõht jääb minuga surmani olema . Kui ei ole ühtlaselt ümar ja kõht kuidagi tuleb esile, arvatakse kohe, et ju siis jälle lapseootel. Mis oleks väga tore, aga ei ole ju. Ja need küsimused isegi kurvastavad. Ilmselgelt kõhulihaste lahknemine...
...ja kõigil ei lähe endiseks tagasi , vaja kirurgilist sekkumist, aga seda ma ka ei soovi. Õnneks mees pigem ütleb, hea kui naisel saab ka kuskilt kinni võtta, kasvõi kõhuvoldist
***
Oled ilus naine, ei pea üldse häbenema kõhukest. Minul venitusarmid tekkisid esimese lapsega 2 õhtut enne sünnitust. Ma öö otsa ei maganud, käisin ja vahtisin peeglist. Olin nii kurb, sest kogu raseduse olin hoolitsenud nende mittetekkimise eest. Nüüd 20 a peale esimest last ma ei häbene ega ole kurb, sest mul on imelised lapsed. Ja see meenutab milleks ma olen võimeline olnud. On neid naisi, kes ei saa iial last ja annaks kõik , et neil oleks venitusarmid, suurem kõht, rippus rinnad, peamine et laps oleks... hindame seda mis meil on mitte ei nuta mida meil pole. Ma väga imetlen teie pere
***
Aitäh, Mari, et jagasid oma lugu kõhust ja lihastest! Ma olen üpriski samas seisus, ülemised kõhulihased väga tugevad, kuid alumised ja vaagnapõhjalihased nõrgad.Olen 3 kuud 6xnädalas teinud ‘hypopressive’ harjutusi ja tahtsin küsida kas need harjutused, mis Sulle määrati, olid ka sarnased?
***
Tsau armas Mari, lugesin Su postitust ja tekkis tunne Sulle jagada ühe manuaalarsti kontakti Tallinnas, kelle juures ma ise olen käinud ja kes pani minu kõhulihased tööle. Mul kasutati sünnitusel vaakumit, kuna kõhulihased olid ka nii öelda vàlja lülitatud ja pressimisest polnud mingit kasu, sain sellest muidugi hiljem nüüd alles arsti juures teada ja tundus väga loogiline.Sa oled imeline Naine ja Ema oma kolmele tervele lapsele, nii suur kingitus! Ja täiega kreisi, mida meie kehad läbi teevad uute inimeste loomisega. Soojad kallistused!
https://sergeiblinov.ee/ Sergei töötab kehaga terviklikult, töötab ka emptsionaalse poolega ja erinevate traumadega, mis kehasse püsima on jäänud. Olen tema juures 3 korda ise käinud ja suured muutused on iga korraga kaasnenud
***
Armas Mari! Aitäh, et jagad. Kuigi olen sünnitanud ainult ühe lapse (teine on ingel taevas), siis minul on isegi 12 a hiljem punu ees kuigi teen koguaeg trenniÕnnitlusi saan ka vahete-vahel, eriti pärast söömist
***
Tere, see on nii armas, et sa oma keha lugu jagasid! Minul on ka 3 last, olen pidevalt tundnud end ebamugavalt/halvasti, et natukene nagu siit üle ja sealt üle ja siis jällegi mõtlen, et ma olen ju 3 imelist last selles samas kehas kandnud. Kahjuks on meie ühiskond üsna kehavaenulik (minu arvates), on mingid totrad standardid, milline naine peab välja nägema. Me oleme ju kõik erinevad, minu meelest peaks olema olulisem, et naine saaks olla naine ja tunneks end enda kehas hästi. Mina proovin leida rohkem aega endale, et enda kehaga tegeleda selleks, et mul oleks energiat ja tervist, et näha oma imelisi lapsi kasvamas. Mõnusat kevadeootust!
***
Mul ka kolm last ja uuritud kas olen taas lapseootel. Kõhuke ees ja ei taha kaduda. Tekitab segaseid tundeid.
***
Tere armas Mari, jälgin sind juba pikka aega, sa oled väga kaunis ja minu silmis täiusliku figuuriga. Kõik riided sobivad sulle alati nagu valatult. Oleme sinuga ühevanused ja ka minul on 3 tervet last, kelle eest väga tänulik olen. Piitsutan ennast, et saada see kõht jälle lamedaks ja no mitte ei ole tulemust, tänu sinu postitusele sain palju äratundmist ja kommentaarid teistelt näitavad, et minu salajane mure on niiiiiii paljude naiste mure. Kuidagi kergem hakkas, aitäh sulle selle eest
***
Kas oled valmis neid harjutusi jagama või rääkima, kust abi leidsid? Sama mure, kaks keisrilõiget ja alakõht punnis, armi ümber tuim. Ja aitäh jagamast! Nii ilus oled
***
Hei Mari. Nägin su tänast postitust ehk õigemini mulle kohe saadeti see edasi ja kuna sa seal nimetasid Kõhukliinikut, siis kirjutan sulle. Ei ole olemas ühtesid harjutusi, mida tehes sa jõuad enda eesmärkideni. Oluline on liikuda nendest erilistest harjutustest ikka edasi tavaliste kõhulihatseharjutusteni. See lihtsalt on üks vaheetapp, millel on kindel eesmärk, et muuta su kehas kinnistunud mustrit kasutada liigselt kõhu ülemise osa lihaseid. Kui sa jääd liiga kaua tegema ühtesid samasid harjutusi, siis ei muutu ka mingist hetkest enam midagi :) 2 kuud on mentaalselt kui ka füüsiliselt liiga pikk aeg juba. Kui tunnetad alakõhtu juba paremini, siis tule ikka korduvale või leia endale personaaltreener, kes aitab sind progresseerumistega. Kui ülemine osa nn rahuneb maha (seepärast said LPF harjutused), siis on vaja järgmise sammuna saada kõhu eesseina lihased tugevaks.Mina usun endiselt, et sul on võimalus saada enda kere keskosa tugevaks, et keegi enam ilma põhjuseta õnne ei sooviks :)Loodan, et jagad kindlasti nippi, kui veidi olukorda paremaks saad
***
Olen samuti kolme lapse ema. Minul tuli esimene tütar keisrilõikega ja võimatu on ilusat kõhtu tagasi saada
***
Tere, Mari! Aitäh, et jagad. Ka mul endal on olnud alati hästi lame kõht, kuid pärast lapse saamist ja keisrit hoidis kõht kuidagi kummaliselt ette. Sain kiiresti diagnoosi diastaas, kõhukliinikus sain harjutustega ülevalt kokku, kuid naba ja nabast allpool päris kinni ei saanud ja tegelikult jäi 4 sõrme ava. Tol hetkel ütles füsioterapeut Helle, et on arvatavasti seotud sellega, et last palju käes kannan. Diastaas mul jäi, kuid õnneks kuidagi välja ei paistnud. Kuniks sain vanemaks ja viimastel aastatel on samuti hakanud just kõht nabast allpool sarnaselt välja punnitama. Kõhtu sisse tõmmata ei saa ja olengi õppinud riietega seda sellistel hetkedel varjama, kuid väga häiriv on. Sain Sinu jutust enda küsimusele vastused, et miks just nüüd….Kas need harjutused aitavad siis ka “laisaks muutunud” lihaseid?
***
Hei! Kui diastaasi ja kõhulihastega täiendavat abi vajad, siis Hille on selle maailma täielik spetsialist ja mina sain tänu temale (ja tema soovitatud ultratone protseduurile) oma 4cm diastaasist lahti ja alakõhulihased aktiivseks https://bodytone.ee/
***
Väga oluline teema, mille üle arutleda… Olin samas olukorras, külastasin kõhukliinikut jne, aga kui kolmas laps sai 5. a, siis tundsin, et ka keha natuke paremas seisus. Lisaks avastasin ma laktoositalumatuse, mis ka kõhu ette lööb. Sellega ei osanud arvestada, et mul võib see olla. Edu, ilus naine!